Kahe ühendusega isolaator 700-1000 MHz LDGL-0.7/1-S

SMA-pistikuga kahe ristmikuga isolaator on teatud tüüpi mikrolainekomponent, mida kasutatakse vooluringi erinevate etappide vahel isoleerimiseks, eriti kõrgsageduslikes rakendustes vahemikus 700 kuni 1000 MHz. See seade mängib olulist rolli signaali peegelduste ja häirete ärahoidmisel, parandades seeläbi mikrolainesüsteemide üldist jõudlust.

Kaheühendusega isolaator koosneb kahest ferriitmaterjalist, mis on eraldatud mittemagnetiliste vahetükkidega ja mis on ümbritsetud metallkestaga, millel on SMA (SubMiniature versioon A) pistikud, et neid oleks lihtne mikrolaineahelatesse integreerida. SMA-pistik on levinud koaksiaal-RF-pistiku tüüp, mis on tuntud oma vastupidavuse ja töökindluse poolest kõrgsageduslikes rakendustes. Isolaator töötab magnetilise eelpinge põhimõttel, kus alalisvoolu (DC) magnetväli rakendatakse RF-signaali voolu suunaga risti.

Selles sagedusvahemikus 700 kuni 1000 MHz blokeerib isolaator tõhusalt ühes suunas liikuvaid signaale, võimaldades samal ajal signaalidel liikuda vastassuunas. See ühesuunaline omadus aitab kaitsta tundlikke komponente kahjustuste eest, mida põhjustavad peegeldunud võimsus või soovimatud pöördsignaalid, mida sageli nähakse saatja- ja vastuvõtjasüsteemides. Lisaks parandab see ostsillaatorite stabiilsust, neelates mis tahes peegeldunud võimsust, vähendades sageduse tõmbamise mõju.

Kahe ristmikuga isolaatorid pakuvad kõrgemat isolatsioonitaset kui ühe ristmikuga isolaatorid, mistõttu on need ideaalsed nõudlikumate rakenduste jaoks, mis nõuavad paremat signaali terviklikkust. Neid kasutatakse laialdaselt telekommunikatsioonisüsteemides, radaritehnoloogias, satelliitsides ja mitmesugustes muudes mikrolainerakendustes, kus signaali terviklikkus ja süsteemi stabiilsus on ülimalt tähtsad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kahe ristmikuga isolaator koos SMA-pistikuga, mis on mõeldud sagedustele 700–1000 MHz, on mikrolainetehnoloogia oluline komponent. See tagab suurepärase isolatsiooni, takistab signaali peegeldumist ja säilitab süsteemi üldise jõudluse, tagades signaalide edastamise ainult ettenähtud suunas.